Portaal:Filosoofia

Allikas: Vikipeedia

Ajalugu • Biograafiad • Filosoofia • Geograafia • Kaunid kunstid • Keel • Loodusteadused • Matemaatika • Meditsiin
Psühholoogia • Religioon • Sotsiaalteadused • Sport • Sümboolika • Tehnika • Toit • Ühiskond • Kõik portaalid

Muuda

Filosoofiaportaal

Filosoofia (kreeka sõnast φιλοσοφία, mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi (filosoofilisi küsimusi), nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerib seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle.

Valitud artikkel

Docta ignorantia (sõna-sõnalt 'õpetatud teadmatus') on ratsionaalsuse teatud piiranguid ületav teadmine, eriti Jumala kohta. See on kirgastatud, tark, teadev mitteteadmine. Väljendit on tänapäeva keeltesse tõlgitud ka "teadvaks mitteteadmiseks", "teadmiseks mitteteadmisest", "mitteteadmise teaduseks", "teaduslikuks mitteteadmiseks". Seda seostatakse eelkõige Nicolaus Cusanusega, kes esimesena kasutab seda korduvalt.

Mõiste algkuju pärineb Sokrateselt ("tean, et ma midagi ei tea").

Selle väljendi võttis kasutusele Augustinus, kes ütleb: "Est ergo in nobis quaedam, ut dicam, docta ignorantia, sed docta spiritu dei, qui adiuvat infirmitatem nostram". ("Niisiis on meis mingi nii-öelda õpetatud mitteteadmine, kuid õpetatud Jumala Vaimu poolt, kes aitab meie nõtrust.") (Epistula ad Probam 130, c. 15, § 28).

Pseudo-Dionysius Areopagita kasutab väljendit agnōstōs anatathēti ("Müstilisest teoloogiast", ptk 1, § 1).

Bonaventura ütleb: "spiritus noster non solum efficitur agilis ad ascensum verum etiam quadam ignorantia docta supra se ipsum rapitur in caliginem et excessum" ("meie vaim ei liigu ainult vilkalt ülespoole, vaid ka mingi õpetatud mitteteadmine temast endast kõrgemal sööstab hämarusse ja vaimustusse"). Loe edasi ... • Arhiiv

Valitud elulugu

Martin Knutzen (14. detsember 1713 Königsberg – 29. jaanuar 1751) oli saksa filosoof.

Ta oli Christian Wolffi ja Alexander Baumgarteni õpilane ja Immanuel Kanti õpetaja, kes tutvustas talle Newtoni füüsikat ja Leibnizi õpetust. Ta oli Königsbergi ülikooli erakorraline loogika- ja metafüüsikaprofessor. Kantist oli ta vaid kümmekond aastat vanem ning professoriks sai ta juba 21-aastaselt.

Kuigi ta oli eluajal kuulus, püüdes ühendada pietismi ja Christian Wolffi õpetust, on ta tänapäeval tuntud ainult asjatundjatele. Knutzenil oli oluline osa Immanuel Kanti ja Johann Georg Hamanni kujunemises. Nii Kant kui ka Hamann on teda nimetanud "kuulsaks Knutzeniks". Kantile jäi Knutzen alatiseks "pühaks", kuid ta ei maini Knutzenit üheski oma teoses.

Elulugu

Knutzeni vanemad olid kaupmees Hagen Knutzen ja tema abikaasa Constantina Knutzen (sündinud Rump). Pärast vanemate varajast surma võtsid poisi enda hoolde sugulased, kes koolitasid teda kihelkonnakoolis. Loe edasi ... • Arhiiv

Filosoofe

Albert Suur – Anaxagoras – Anaximandros – Aristoteles – Francis Bacon – Roger Bacon – Mihhail Bakunin – Nikolai Berdjajev – Jean Bodin – Sergei Bulgakov – Demokritos – René Descartes – Diogenes Apolloniast – Empedokles – Epikuros – Erasmus Rotterdamist – Eukleides Megarast – Galileo Galilei – Ernst Haeckel – Werner Heisenberg – Alexander Humboldt – Ibn Sīnā – Immanuel Kant – Johannes Kepler – Jan Amos Komenský – Mikołaj Kopernik – Pjotr Kropotkin – Paul Lafargue – Gottfried Wilhelm Leibniz – Vladimir Lenin – John Locke – Mihhail Lomonossov – Ignatius Loyola – Martin Luther – Rosa Luxemburg – Thomas Malthus – José Martí – Karl Marx – Lev Metšnikov – Michel de Montaigne – Charles Montesquieu – Nicolaus Cusanus – William Ockham – Blaise Pascal – Platon – Plutarchos Ateenast – Karl Popper – Platon Poretski – Joseph Priestley – Jean-Jacques Rousseau – Bertrand Russell – Claude Henri Saint-Simon – Jean-Paul Sartre – Friedrich Schiller – Sokrates – Baruch Spinoza – Tarass Ševtšenko – Rabindranath Tagore – Pierre Teilhard de Chardin – Konstantin Tsiolkovski – Pjotr Tšaadajev